TÜ Pärnu kolledži 100 vilistlast

Soovitusi on selles osas raske anda, kuna 18. aastasena ma ei mõelnud nii, nagu praegu mõtlen ning valikute tegemine tollel hetkel oli ajendatud pigem hetke väljavaadetest. Kindlasti mida ma soovitaksin on vaadata kaugemale kui 5 aastat. Millise eriala peal sa ennast tulevikus näed. Arvatavasti võib mõnel hetkel see vaade muutuda ja see ongi inimesele omane. Kui sul on aga pikem siht silme ees, siis on sinna kergem pürgida. Inimene eksib ja see on normaalne ning kui mingil põhjusel üks või teine eriala ei sobi, siis kunagi pole hilja seda muuta. Seda ei tohiks teha aga kergekäeliselt, otsus peab olema kaalutletud. Kõik, mis me ühel või teisel hetkel õpime tuleb elus alati kasuks.

Õppekava valik sai tehtud selle sisu põhjal ehk mida see täpsemalt pakub ning millest koosneb. Ma mäletan siiani hetke, kui õppekava uurides vaatas sealt vastu nii palju tundmatuid õppeainete nimetusi, mis tundusid rasked, kuid samal ajal väga põnevad ning huvipakkuvad. Loomulikult täit teadmist, mis sind ees ootab, õppekavaga tutvudes ei saa, kuid aimduse saab kätte – pealegi, nii on palju põnevam!

Soovitaksin seda õppekava ennekõike ettevõtlikele inimestele ning neile, kellele meeldib midagi korda saata või korraldada. Õppeainetes saab seda kõike praktiseerida ning lihvida nii oma juhtimisoskusi kui planeerimisvõimet. Samuti saab õppeainetes teooria kõrval kasutada rohkelt loomingulisust ning loovat mõtlemist, sest ükski ettevõte ei sünni ilma ideeta.
Mis mulle Pärnu kolledži juures meeldis on see, et kursusel oli koos palju sarnaselt mõtlevaid ja samade eesmärkidega inimesi. See loob võimaluse teha koos ära midagi, mida üksi võib-olla ei teeks.

Ma usun, et hirmud on kõigil enne ülikooli astumist sarnased – kas ma saan hakkama, kuidas ma eksamid ära teen, mis minust edasi saab? Gümnaasiumist tuleb tavaliselt kaasa kuvand, et eksamid on rasked ning nende mitteläbimisel oled justkui läbikukkunud, kuid ülikoolis saavad need uue tähenduse. Kuna eksamid on tavaliselt iga semestri lõpus, siis mina võrdsustaksin neid pigem tasemetöödega kui eksami nimetusega kui sellisega. Eksami ülesanne on anda kinnitus sellele, et oled vastava õppeaine omandanud ning võid järgmise õppeaine juurde edasi liikuda, mitte niivõrd seda kui hea õppur sa oled. Nii olen mina seda alati võtnud ning kenasti ka hakkama saanud. Isegi kui mõni eksam ei lähe nii nagu soovid, siis sellest ei maksa pead norgu lasta vaid täiel rinnal edasi minna ning teha uuesti ja paremini!

Kolledži teise kursuse ajal asutasin oma sõbraga ettevõtte ning juhin seda tänase päevani. Tavalist palgatööd ma oma elus praktiliselt teinud ei olegi, kui välja arvata mõned gümnaasiumi suvevaheaegadel taskuraha teenimised.
Ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala annab tööpõllul laiad võimalused. Olgu selleks projektide juhtimine avalikus sektoris või ettevõtlus erasektoris. Olgu ettevõtte tegevusalaks põllumajandus või tervishoid – iga ettevõte vajab juhte ning projektijuhte. Valdkond, milles sa pidama jääd, võib olla väga erinev sellest, mida hetkel oma vaimusilmas ette kujutad. Antud eriala puhul meeldibki mulle see, et pole nö erialast rutiini – sa võid oma töökeskkonda kujundada vastavalt endale sobivaimale sektorile. 

Pärnu kolledž andis mulle laia tutvusringkonna, kellega ma ka praegugi igapäevaselt aega veedan. Mis mulle kolledži juures enim meeldib on see, et see on piisavalt väike ning samas parajalt suur. Sa käid läbi kõigi kursuste tudengitega ning lisaks veel ka õppejõududega – see loob meeletu kontaktivõrgustiku, mida mujalt ei leia.

Kõik algab esimesest koolipäevast ning etteseatud sihtidest. Kui sead endale sihiks nende aastatega võimalikult palju õppida ning kogeda, siis kindlasti sa selle ka saavutad. Kui aga eesmärgiks on lihtsalt diplom kätte saada, siis on see pigem mahavisatud aeg. Ülikool pakub sulle meeletult palju, sinu ülesanne on sealt maksimum võtta.