Õppekoormus
Üliõpilased saavad ülikoolis õppida kas täis- või osakoormusega vastavalt õppemahu täitmisele. Õppekoormust saab valida sisseastumisel, edaspidi sõltub koormus vaid õppemahu täitmisest ja seda kontrollitakse tagantjärele õppeaasta lõpus.
Tasuta on võimalik õppida üldjuhul vaid eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppides.
Uuesti samale kõrgharidusastmele ja samale õppekavale sisseastumisel ja tasuta õppimisel kehtib ülikooliseadusest tulenev piirang.
Osakoormusega õppe nõuete mittetäitmisel või soovides õppida veelgi rahulikumas tempos on võimalik õppida eksternina.
Ülikoolis on võimalik õppida päeva- või sessioonõppes. Sessioonõppes toimub õppetöö üldjuhul kord kuus kolmapäevast pühapäevani ja suur rõhk on üliõpilase iseseisval tööl.
Vabanenud õppekohti on võimalik täita konkursi korras.
Täis- ja osakoormus
Täiskoormusega õppides täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (45 EAP õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50% ja 75% vahele (30 - 44 EAP õppeaastas).
Ülikooli astudes määrab üliõpilane ise, kas ta soovib õppida täis- või osakoormusega. Järgnevatel aastatel üliõpilane koormust ei vali, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusega õppesse vastavalt õppekava täitmise protsendile. Õppekava täitmist kontrollitakse iga õppeaasta (kahe õpitud semestri) lõpus.
Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool osakoormusega õppesse. Osakoormusega õppimine on tasuline.
Osakoormusega õppe nõudeid mittetäitev üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu.
SOODUSTUSED JA PIIRANGUD
Täiskoormusega õppivad üliõpilased võivad taotleda õppelaenu ja õppetoetusi. Vastavalt "Täiskasvanute koolituse seadusele" on tööandjad kohustatud andma ka täiskoormusega õppivatele üliõpilastele õppepuhkust.
Osakoormusega õppivad üliõpilased ei saa reeglina taotleda õppetoetusi, küll aga laieneb neile õigus õppepuhkusele ja õppelaenule.