Eesti kõrgharidussüsteemis on kaks haru – akadeemilise ja rakenduskõrghariduse haru. Kõrgharidust omandatakse ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides ning mõnedes kutseõppeasutustes. Omandivormilt jagunevad kõrgharidust andvad õppeasutused riiklikeks, avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks.
Alates 2002/2003. õppeaastast on kõrgharidussüsteemi akadeemiline haru üldstruktuurilt kaheastmeline, järgides anglosaksi bachelor-master mudelit. Esimene aste on bakalaureuseõpe, teine aste on magistriõpe. Bakalaureuse- ja magistriõpe on mõnedel erialadel integreeritud üheks tervikuks. Akadeemilise õppe kõrgeimaks astmeks on doktoriõpe.
Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.
Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.
Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.
Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused.
